Tahtsid mu reisi kohta midagi veel teada. Küsi midagi konkreetset, sest
midagi Sa juba tead. Bussireis sinna kulges väga väsitavalt. Algul polnud
kuigi mugav istuda, sest haav vappus kogua. Istusime Jüriga ees, muu
seltskonnaga liitusime alles Riias, kui meil oli vähemalt 1 h vaba aega.
Sinnamaani bussijuhtidega mingit kontakti polnud. Esmalt leidis s. aset
siis, kui oli vaja teatada, et veekloseti ust ei saa sulgeda. Siis rääkis 1
neist, kelle nime enam ei mäleta, et eelmisel reisil olnud keegi sinna kinni
jäänud ja uks tulnud üldse ära võtta.
Kuna elasime Kielis kõik koos kasarmus, siis kuulusid loomulikult ka
bussijuhid meie sekka. Tavaliselt oli neil bussijuhtimise funktsioon, aga
vastuvõtu päeval, kui sakslane soovis Eesti hümni kuulata, laulsime nendega,
seesama 1 laulis bassihäält.
Taanis käisin 1. korda loomaarsti ja õp. Jaaniga autoga. Lihtsalt
avaldasime soovi ja n. läksimegi. Piiril esitati palju päringuid, kuhu
lähme, kui kauaks, mida s. teeme, m. pagasiruumis on. Seejärel oli valida,
kas minna Appenraadesse mööda kiirteed v. kõrvalist teed. Valisime esimese.
Kui olime juba veerand vahemaad läbinud, keeras J. äkki auto paremale, kus
ei näinud 1 viidet n. linnale. Võttis välja vana maailmakaardi, kus oli veel
Saksa Demokraatlik Vabariik peal, aga loomulikult m. seda vst. teed. Teatas
siis kindlal häälel, et oleme valesti sõitnud, pööras auto ringi, viis meid
piirini tagasi ja siis sõitsime mööda väikest teed sinna linna.
Kohapealsetest tegevustest parem praegu ei kirjuta. Ehk hiljem, muidu võtaks
liiga kaua aega. Lühikest aega olime seetõttu, et järgmine p. oli tp.
Plaanis oli järgmisel nädalalõpul 2 p telgiga minna, aga sellest öJ.
pärast ära, kuna oleks talle finantsiliselt raske olnud. Ka purjetamine jäi
ära. Olin aegajalt Jüriga telefoniteel ühenduses, ta pidi autoga Kieli
tulema. Tuli siis Melanie'ga minu juurde, et arutada, kuhu minna. Pakkusin
välja Kieli vaatamisväärsusi, mida polnud veel külastanud. Aga mainisin siis
veel, et võiks läänerannikule sõita, sest kohalike asjadega oli aega hiljem
tutvuda. Jüri oli päri ja hakkasime kohe minema, et aja kokkuhoiu mõttes
teel arutada, kuhu täpselt minna. Nii sattusime 2. korda Taani. Jüri oli
seal juba eelmisel reedel kord olnud. Piiri ületasime nüüd väikesel teel,
kus polnud järjekorda ega küsimusi. Ainult tagasiteel küsiti Jlt., kas tal
üldse juhiluba on.
Kontakti pean nii mõnegagi Saksamaalt. Kõigil on andmed. Pealegi tuleb
järgmisel a siin kongress korraldada, selleks on niikuinii vaja neilt infot
saada.
Helsingist tulime ju Wasa Queeniga! Ma rääkisin Sulle, kuidas me
Lüübekist Tallinnani seiklesime. Või jäi mainimata, et meid viidi autoga
ümber lahenurga Olümpiaterminali. Igatahes jõudsime kohale.
Küsisid ka klaveribaari kohta. Rääkisin ju, et Finnjetil on Paradiis,
kus me aga ei viibinu kauem kui 2 s.
Helsingis peale laevalt väljumist arutasime veidi, kuidas teisele
kaldale jõuda. Lootsin, et on võimalik võtta käru, kuhu raskeimad pakid
peale panna, aga seda anssi o. Käisin veel sadamahoones sees, 2. korda
sinna minnes tuli mulle vastu Peterburist pärit venelane, kes meiega 1
kajutis oli. Ö., et käis helistamas. Mulle meenus, et ta pidi autoga e. oma
kodulinna sõitma. Jooksin siis järele ja palusin tal meid oma dziibiga ära
viia. Seda ta ka tegi.
Küsisid, kas õp. Jaan oli ka teel tagasi koos meiega. Sõitsime ju tema
autoga Taanis, seega loomulikult tõi ta meid Kieli tagasi.
Melanie on 1 rahvamajanduse tudeng, kes oli Balti Kongressi prijuht. 2 a
tagasi võttis ta aga lihtsalt sellest osa. Muidu on ta lahe seltsiline.
Näiteks tegid Steffen ja Melanie tihti üksteise kulul nalja. Lõpupoole
imestasin ma aga, kuidas ta üldse prijuht. olla sai, sest ta ei saanud
hakkama isegi minu arstliku visiidi organiseerimisega, m. talle üldeks.
tehti.
Sylvia, Diana ega Bärbeliga ma loomulikult ühendust ei võtnud. Kongressi
ajal polnud mul eriti aega omapäi o., pealegi ei teadnud ma vastavaid
telinumbreid. Lisaks oleks kokkusaamiseks Dresden Kielist liiga kaugele
jäänud. Berliinis võinuksime ju kokku saada, aga kirja teel poleks olnud
võimalik kokkusaamiskohta kindlaks määrata.
Loomaarst,kellega käisin Taanis, on Agne Tsääro.
Viisaga sain loomulikult ilusti Saksamaale, pikendama ei pidanud, sest
viisa kehtis 15. septembrini. Oleksin sama summa eest viisa -3 kuuks teha
lasta saanud, teadsin aga ette, et nii kauaks sinna jääda ei saa ja märkisin
ajavahemiku, mis oli kirjas kutsel.